Previous Next

"Nimi on mul Jaagup Aland ja ma olen Tallinna Ülikooli informaatika tudeng. IFYE programmist polnud ma varem kuulnud. Programmi info saatis mulle ema, kes leidis info internetist. Nähes riike, kuhu saab Eestist minna, tekkis mul kohe suur huvi ja kandideerisin. Eriti suurt huvi pakkusid mulle saksakeelsed riigid, kuna olen koolis saksa keelt õppinud ja soovisin keelepraktikat. Mu esimene eelistus oli minna Šveitsi, sest seal kõneletakse saksa keelt ja lisaks meeldivad mulle mäed, mida Šveitsis samuti leidub. Sinna ma õnneks reisisingi. Ma olin seal poolteist kuud ja kokku kolme pere juures. Kaks nädalat ühe ja kaks teise pere juures, viimase pere juures nädala. Vahepeale mahtusid IFYE kogunemised ja ekskursioonid. Sellest reisist ja kogemusest on mul ainult head mälestused. Kuna ma pole kunagi päris farmis töötanud, oli farmielu minu jaoks uus. Selle lühikese aja jooksul õppisin ma loomade ja nende hooldamisest meeletult palju. Huvitav oli ka kogeda elu erinevates peredes. Ühe pere juures olin enamus ajast farmis abis. Teisel perel oli jällegi farmitööline olemas, seal aitasin aiatöödega. Lisaks farmitööle näitasid mulle pered igal võimalusel Šveitsi loodust ja kultuuri. Ma jõudsin käia mitmetel erinevatel folkfestivalidel ja maalilistes mägedes matkamas. Kõik pered olid ääretult sõbralikud ja külalislahked. Üks pereisa jäi mulle eriti hinge ja hoiame siiani kontakti, sõber kogu eluks.

Ma ei suuda sõnadega seda programmi piisavalt soovitada. Kogemus, mis ma sealt sain, oli imeline ja unustamatu."

Previous Next

Rural Youth Europe juhatuses on nüüdsest Eesti 4H! Sel suvel külastas Inglismaad meie 4H liige Birgit Kuslap, kes valiti Rural Youth Europe'i 4. piirkonna (Läti ja Eesti) juhatuse liikmeks. Oma muljetest räägib Birgit lähemalt:

"Rally teemaks oli “Sharing and Caring in a Democratic and Inclusive European Community”, millega oli seotud ka demokraatia. Põhifookuses oli vaimne tervis, selle olulisus, ära tundmine, sellega tegelemine.
Igale tiimile oli enne Rallyt jäetud kodutöö, et üritus sujuks paremini ning et kõik saaksid teemas kaasa rääkida. Kodutöödeks oli oma riigi ja organisatsiooni demokraatia tundmaõppimine ning koduriigis tegutsevate vaimse tervise organisatsioonide kohta uurimine, rõhk oli maapiirkonnas tegutsevatel organisatsioonidel. Ettekannetes oli näha, et kõikides riikides on mingi vaimse tervisega tegelev süsteem olemas, kuid ajaloolistel põhjustel on see riigiti väga erinev. Samuti polnud kõikides riikides ka spetsiaalselt maapiirkondadele keskenduvaid organisatsioone ega kampaaniaid. Kõige kehvemas seisus on Läti, kus on vaimsest tervisest rääkimine veel tabu ning antud teemaga tegelevaid organisatsioone vähe.
Esimestes töötubades arutasime vaimse tervise olemuse üle, kuidas seda märgata, kas seda üldse saab märgata, kuidas esimeste sammudena aidata. Ka meie tõdesime, et kuigi seisunditel (haigustel) on palju tunnuseid, võib neid nii endal kui ka teistel märgates lihtsalt halva päevaga põhjendada. Mida enam me teemast õppisime seda rohkem hakkasime süvitsi minema, kahjuks polnud see teema paljudele just kuigi kerge ning oli näha kuidas mitmeid osalisi antud teema mõjutas.
Rally tulemusena pidi iga riigi grupp mõtlema välja vaimse tervise kampaania, mida oma organisatsioonis tulevikus läbi viima hakata. Eesti ja Läti tegid seda koos ning välja mõeldi Tugisõbra süsteem. Nimelt mõtlesime, et laagrites võiks olla noortel nii-öelda tugisõber, kelle poole mure korral pöörduda. Alati ei taha noored otse oma juhendaja poole pöörduda, kuid suured ja pikad laagrid, kus on palju uusi inimesi ning olla esimest korda kodust eemal võib osadele lastele kahjuks väga keeruline olla. Oma kampaanias mõtlesime tegutseda esialgu laagripõhiselt, kuid tuleviku plaan oleks antud kampaaniat arendada ka igapäeva ellu, kus vanemad organisatsiooniliikmed saavad olla tugisõbrad noorematele ka igapäeva elus mitte  ainult laagrites. Antud kampaania mõeldi ennekõike Läti 4H-le.
Tähelepanek: Üks seminaril osalejatest maadleb juba pikka aega vaimse tervise probleemidega, kaasa arvatud depressioon ning ärevushäired, ta ei olnud tutvunud seminari teemaga ning sellest rääkimine oli tema jaoks väga keeruline ning põhjustas tema tiimi juhil ning korraldajatel palju raskusi eriti, kuna alguses ei teadnud tema olukorrast keegi. Antud teemakäsitlusel tuleks riigi poolt eriti hoolikalt vaadata, keda Rallyle saadab ning kas ta on võimeline kaasa rääkima."

Previous Next

"Minu nimi on Kristen, olen pärit ühest väiksest Lõuna-Eesti külast ja töötan siin kodutalus, kus kasvatame vilja ja lambaid. Kuna olen terve elu siin kandis elanud ja mulle meeldib loodus siis tundus põllumajandusega tegelemine täpselt sobilik minule. Selle töö juures saan palju viibida looduses ja teha tööd loomadega, mis muudab iga tööpäeva erinevaks.

Vaadates Facebookis ringi sattusin kuulutuse peale, kus otsiti noori osalemaks IFYE programmis.  Kuna varem ei olnud sellise asja kohta kuulnud, siis hakkasin täpsemalt uurima, mida see endast kujutab. Üllatuseks oli see seotud minu tööga ja otsustasin, et tuleb kandideerida, kuna see on viimane aasta, kui saan selles programmis osaleda. Valisin oma sihtkohaks Sloveenia, kuna tundus huvitav väikeriik ja ei teadnud varem väga palju selle kohta. Ettevalmistusi projekti jaoks alustasin juba aegsasti, aga siiski väga palju ma ei teadnud, mida oodata. Teadsin, mis ajaks pean Sloveenias Ljubljanasse jõudma ja farmide kohta, kuhu selle projekti jooksul satun. Teekond Sloveeniasse möödus väga hästi, jõudsin kohale 24. Juuni hommikul ja mind ootas seal Anja, kes on seal kohaliku organisatsiooni liige ja oli peamine isik, kes IFYEdega tegeles.

Anja viis mind esimesse farmi, mis oli poole tunni autosõidu kaugusel Ljubljanast, üsna eraldatud kohas väikses külas. Esimeses farmis viibisime teise IFYEga koos, et saaksime koos aega veeta, teineteist tundma õppida ja oleks huvitavam. See talu oli natuke rohkem ka traditsioonilisem ja samuti sealsed töövõtted, sest asus üsna mägede lähedal ja põllud olid künklikud. Talus oli ema ja kolm last, nendest keskmine tütar ja tema noormees olid peamiselt tegelemas põllumajandusega. Neil oli veised, mõned kitsed ja kanad, et saada mune. Peamine töö oligi nendega seotud, nii hommikune kui õhtune talitus. Sattusime sinna just sellisel ajal, kui neil oli heinategu. Sain ka masinatega tööd teha, nii vaalutada ja hein kokku koguda. Üks päev peale tööd läksime ka kohalikele põllutööde võistlusele, seal võisteldi erinevatel aladel ning oli ettevalmistus üleriigiliseks võistluseks. Mõni õhtu tulid ka kohalikud sõbrad, et meiega tuttavaks saada. Aeg läks üsna kiiresti seal ja mind kutsuti ka teinekord tagasi .

Peale seda talu tuli meile korraldatud IFYEde nädalavahetus, kus veetsime kaks päeva mägedes väikses majakeses, koha nimeks on Velika Planina. Saime rohkem teada nende organisatsiooni kohta,  millega nad tegelevad, mis meid selle projekti jooksul ees ootab  ja rohkem teadmisi Sloveenia kohta. Pidime ka enda kohta neile rääkima ja samuti saatva organisatsiooni ettekande tegema. Matkasime mägedes ringi ja nautisime ilusaid vaateid, kohtasime teisi organisatsiooni liikmeid ja Sloveeniast kahte IFYEt, kes aasta varem olid Sveitsis. Nad rääkisid meile oma projekti kogemusest ja miks nad tahtsid just sinna riiki minna. Oli hea, et saime selle nädalavahetuse jooksul paljude organisatsiooni liikmetega tuttavaks.

Sinna Velika Planinasse tuli mulle järgi järgmisest farmist Jan ja sõit viis mind üsna teise Sloveenia otsa. See pere oli üsna suur ja palju lapsi, kes kõik mingil määral tegelesid kodus talutöödega. Neil oli talus hästi palju erinevaid valdkondi: viinamarjaistandus, sead, hobused, kanad lihaks, mesilased, küülikud ja veel pesakond tõukoeri. Üsna paljud tööd, mis selles talus tegin, olid sellised, mida varem ei ole proovinud - näiteks töö viinamarjaistanduses. Kui mina seal viibisin, siis oli aeg, kui pidi lehti ära võtma, et päike saaks rohkem viinamarjadele ligi ja et istandus näeks parem välja. Kuna samal ajal oli kuumalaine, siis käisime ühel päeval ühes mägijões. Viimasel päeval selle perega läksime üleriigilisele põllutööde võistlusele, see oli huvitav, sest osales palju tiime ja õhtu lõppes simmaniga. Järgmiseks päevaks oli meile planeeritud erinevad farmide külastused ja käisime Bled järve ääres, mis on üks populaarseimaid kohti Sloveenias.

Järgmisesse farmi pidin minema juba ise rongiga. Teekond viis peaaegu Maribori lähedale, kus mind ootas juba Jernej, tema oli ka eelmise aasta IFYE Šveitsi. Tema perefarmis on lehmad ja piimast toodavad nad erinevaid tooteid (jogurt, juust ja puding).  Seal talus sain aidata ja tööd teha 2 nädalat, aga aeg siin möödus huvitavalt, sest paljudel õhtutel üritasid nad leida miskit huvitavat tegevust. Päeval muidugi sain palju masinatega töötada, sest siin oli rohkem automatiseeritud võrreldes teiste farmidega. Kuna neil oli tulemas piimatööstuse laiendus, siis sain natuke ehitusvaldkonda minevate töödega tegeleda. Ühel päeval läksime mägedesse matkama, see on ka üks tegevus, mida mulle meeldib vabal ajal teha.

Peale seda tuli talu, kus oli suur õunaaed. Algul aga läksime hoopis pealinna ja mul oli terve päev seal vaba aega, et ringi vaadata. Järgmine päev algas kiire töö, pidime eemaldama väiksemad õunad, et teistel oleks ruumi kasvada müügiks sobiliku suurusega puuviljaks. Veel oli neil natuke ploome, need said isegi valmis ja sai maitsta ning ka müügiks korjata. Ühel pärastlõunal käisime Horvaatias külastamas ühte festivali. Viimasel päeval ennem järgmise pere juurde minekut käisime vaatamas ühte künnivõistlust ja sealt rongiga Ljubljanasse.

Lõpuks oli käes aeg kui jõudsin viimasesse ametlikku farmi ja seal nägin viimaks lambaid aga tööd nendega teha ei olnud vaja, kuna nad olid põllul. Selles farmis olid veel liha- ja piimaloomad ning kanad. Seal sain palju loomadega töötada ja samuti masinate remondiga aidata. Ametlikult kestis minu projekt 10. augustini, aga kuna tagasisõidupiletit ei olnud veel ostetud ja paljud pered kutsusid mind tagasi, siis otsustasin jääda veel mingiks ajaks. Lõpuks sai sellest 1 lisakuu, mille jooksul olin  kolmes peres. Võin öelda, et kindlasti meeldis mulle see kogemus, sest muidu ei oleks sinna kauemaks jäänud.  Projekti jooksul peamiselt suhtlesin inglise keeles, aga mõnes peres oli kasutusel ka saksa keelt. Samuti sain mingil määral selgeks ka Sloveenia keele, sest mõnes peres oli ikka vaja seda ka kasutada. Seal oli seal väga maitsev toit, sain proovida erinevaid traditsioonilisi roogasid. Kindlasti soovitaksin seda võimalust kõikidele noortele, sest saab uue huvitava kogemuse, võibolla mõne uue idee, mida oma talus kasvatada ja teadmisi teise kultuuri kohta. Ning kindlasti uued tutvused kogu eluks. Kui oleks võimalust, siis kindlasti osaleksin sellises projektis veelkord, sest olen üsna kindel, et see projekt avardas minu silmaringi ja andis teadmisi erinevatest valdkondadest."

Lehekülg 1 / 8

© 2015 Noorteühing Eesti 4H. All Rights Reserved.