VIRUMAA 4H PIIRKOND
Lastekaitsepäeva telkimine
Kui tüdrukud püüdsid päikest, siis poisid püüdsid kala!
Lastekaitsepäeval võtsid 7 tublit Virumaa 4H piirkonna noort omad telgid ja sääsetõrjevahendid ning võtsid suuna Võhma järve telkimisala poole. Tegu oli kahe klubi väljasõiduga, mille eesmärk oli anda noortele metsas ööbimise ja meeskonnas tegutsemise kogemus.
Metsamineku plaanid edukalt tehtud, jagati ära ülesanded, kes millised asjad kaasa võtab, et õhtu ja öö mööduksid sujuvalt. Juhendajad vaatasid vaid kogu protsessi pealt, andes noortele organiseerimise võimaluse. Kui kõik olid õnnelikult telkimisalale kohale jõudnud, tekkiski esimene probleem: „Kus on sääsetõrje?! Kas keegi võttis kaasa?“. Juhendajad pidasid peenikest naeru ning hiljem, peale noorte diskussiooni teemal „Miks me selle peale ei mõelnud?“, ulatasid noortele sääsetõrjevahendid. Esimene õppetund oli juba varakult käes.
Edasine õhtu sujus hästi. Telgid kerkisid, lõke praksus, vorstikesed särisesid ja kõhud korisesid. Kuna Võhma telkimisala näol oli tegu väga looduskauni kohaga, siis oli oodata ka võõraid külalisi, kes tulid jalutama või rabajärve ujuma. Sama tegi ka üks naisterahvas, kes oli ühtlasi ka RMK töötaja. Peale ujumist astus naisterahvas meie lõkke juurde ning andis teada, et lõkke tegemine on Virumaa metsades keelatud! Kogu laagriseltskond tardus, „Mismõttes, me teeme lõket ju RMK grillimisalal?!“. Meie kahjuks vastas lõkketegemise keeld tõele. Õppetund number kaks: ole kursis seadustega, sest nende vastu ei saa!
Lõke sai kustutatud ning kõhud korisesid kõigil edasi. Mis nüüd siis teha? Olime kaotamas telkimise ja grillimise lootust, kui järsku tuli idee, et võiksime hoopis kolida ühe lapsevanema tagahoovi. Mõeldud-räägitud-tehtud! Saime teada, et telkide kokkukorjamine võtab palju vähem aega, kui nende ülespanek. Pakkisime asjad autodesse ja kihutasime Vasavere külla. Head lapsevanemad andsid meile telkimise võimaluse õunapuude all, metsaserval. Tänu asukoha vahetusele saime valmis küpsetada ka omad grillvorstikesed-pliidi ja panni peal, väga turvaliselt. Öö möödus rahulikult, kuulasime muusikat, jutustasime, mängisime ja pidasime edaspidiseid plaane. Hommikul ärkasime vihmasahina peale, mis meid põua ajal kimbutama tuli. Hommikusöögiks valmistasid noored seljanka suppi, mis maitses nii hästi.
Kui kõhud olid suppi täis võtsid noored omad seljakotid ja õnged ning seadsid sammud Liivjärve äärde, mis on üks Kurtna järvestiku järvedest, umbes 4 km eemal telkimisalast.
Kui tüdrukud püüdsid päikest, siis poisid proovisid kõigest väest püüda kala! Kokkuvõttes näkkas mõlemil. Tüdrukud said omale tumepunase jume ja poisid tirisid järvest välja suure haugi. Rõõmu kui palju! Telkimisala juurde tormates andsid poisid haugi taluperemehele, kes ka ise suur kalamees on. Haug puhastati ära ja pandi suitsuahju ning tulemus oli väga maitsev!
Kokkuvõttes võime öelda, et saime palju õppetunde ja ühe suure kogemuse. Kui juhendajad arvasid, et noored ei taha enam nii pea telkima minna, siis tegelikult oli noorte arvamus teine: „Aga jääme veel nädalaks!“
Janika Juuse
Virumaa piirkonnajuht