"Minu nimi on Kristen, olen pärit ühest väiksest Lõuna-Eesti külast ja töötan siin kodutalus, kus kasvatame vilja ja lambaid. Kuna olen terve elu siin kandis elanud ja mulle meeldib loodus siis tundus põllumajandusega tegelemine täpselt sobilik minule. Selle töö juures saan palju viibida looduses ja teha tööd loomadega, mis muudab iga tööpäeva erinevaks.
Vaadates Facebookis ringi sattusin kuulutuse peale, kus otsiti noori osalemaks IFYE programmis. Kuna varem ei olnud sellise asja kohta kuulnud, siis hakkasin täpsemalt uurima, mida see endast kujutab. Üllatuseks oli see seotud minu tööga ja otsustasin, et tuleb kandideerida, kuna see on viimane aasta, kui saan selles programmis osaleda. Valisin oma sihtkohaks Sloveenia, kuna tundus huvitav väikeriik ja ei teadnud varem väga palju selle kohta. Ettevalmistusi projekti jaoks alustasin juba aegsasti, aga siiski väga palju ma ei teadnud, mida oodata. Teadsin, mis ajaks pean Sloveenias Ljubljanasse jõudma ja farmide kohta, kuhu selle projekti jooksul satun. Teekond Sloveeniasse möödus väga hästi, jõudsin kohale 24. Juuni hommikul ja mind ootas seal Anja, kes on seal kohaliku organisatsiooni liige ja oli peamine isik, kes IFYEdega tegeles.
Anja viis mind esimesse farmi, mis oli poole tunni autosõidu kaugusel Ljubljanast, üsna eraldatud kohas väikses külas. Esimeses farmis viibisime teise IFYEga koos, et saaksime koos aega veeta, teineteist tundma õppida ja oleks huvitavam. See talu oli natuke rohkem ka traditsioonilisem ja samuti sealsed töövõtted, sest asus üsna mägede lähedal ja põllud olid künklikud. Talus oli ema ja kolm last, nendest keskmine tütar ja tema noormees olid peamiselt tegelemas põllumajandusega. Neil oli veised, mõned kitsed ja kanad, et saada mune. Peamine töö oligi nendega seotud, nii hommikune kui õhtune talitus. Sattusime sinna just sellisel ajal, kui neil oli heinategu. Sain ka masinatega tööd teha, nii vaalutada ja hein kokku koguda. Üks päev peale tööd läksime ka kohalikele põllutööde võistlusele, seal võisteldi erinevatel aladel ning oli ettevalmistus üleriigiliseks võistluseks. Mõni õhtu tulid ka kohalikud sõbrad, et meiega tuttavaks saada. Aeg läks üsna kiiresti seal ja mind kutsuti ka teinekord tagasi .
Peale seda talu tuli meile korraldatud IFYEde nädalavahetus, kus veetsime kaks päeva mägedes väikses majakeses, koha nimeks on Velika Planina. Saime rohkem teada nende organisatsiooni kohta, millega nad tegelevad, mis meid selle projekti jooksul ees ootab ja rohkem teadmisi Sloveenia kohta. Pidime ka enda kohta neile rääkima ja samuti saatva organisatsiooni ettekande tegema. Matkasime mägedes ringi ja nautisime ilusaid vaateid, kohtasime teisi organisatsiooni liikmeid ja Sloveeniast kahte IFYEt, kes aasta varem olid Sveitsis. Nad rääkisid meile oma projekti kogemusest ja miks nad tahtsid just sinna riiki minna. Oli hea, et saime selle nädalavahetuse jooksul paljude organisatsiooni liikmetega tuttavaks.
Sinna Velika Planinasse tuli mulle järgi järgmisest farmist Jan ja sõit viis mind üsna teise Sloveenia otsa. See pere oli üsna suur ja palju lapsi, kes kõik mingil määral tegelesid kodus talutöödega. Neil oli talus hästi palju erinevaid valdkondi: viinamarjaistandus, sead, hobused, kanad lihaks, mesilased, küülikud ja veel pesakond tõukoeri. Üsna paljud tööd, mis selles talus tegin, olid sellised, mida varem ei ole proovinud - näiteks töö viinamarjaistanduses. Kui mina seal viibisin, siis oli aeg, kui pidi lehti ära võtma, et päike saaks rohkem viinamarjadele ligi ja et istandus näeks parem välja. Kuna samal ajal oli kuumalaine, siis käisime ühel päeval ühes mägijões. Viimasel päeval selle perega läksime üleriigilisele põllutööde võistlusele, see oli huvitav, sest osales palju tiime ja õhtu lõppes simmaniga. Järgmiseks päevaks oli meile planeeritud erinevad farmide külastused ja käisime Bled järve ääres, mis on üks populaarseimaid kohti Sloveenias.
Järgmisesse farmi pidin minema juba ise rongiga. Teekond viis peaaegu Maribori lähedale, kus mind ootas juba Jernej, tema oli ka eelmise aasta IFYE Šveitsi. Tema perefarmis on lehmad ja piimast toodavad nad erinevaid tooteid (jogurt, juust ja puding). Seal talus sain aidata ja tööd teha 2 nädalat, aga aeg siin möödus huvitavalt, sest paljudel õhtutel üritasid nad leida miskit huvitavat tegevust. Päeval muidugi sain palju masinatega töötada, sest siin oli rohkem automatiseeritud võrreldes teiste farmidega. Kuna neil oli tulemas piimatööstuse laiendus, siis sain natuke ehitusvaldkonda minevate töödega tegeleda. Ühel päeval läksime mägedesse matkama, see on ka üks tegevus, mida mulle meeldib vabal ajal teha.
Peale seda tuli talu, kus oli suur õunaaed. Algul aga läksime hoopis pealinna ja mul oli terve päev seal vaba aega, et ringi vaadata. Järgmine päev algas kiire töö, pidime eemaldama väiksemad õunad, et teistel oleks ruumi kasvada müügiks sobiliku suurusega puuviljaks. Veel oli neil natuke ploome, need said isegi valmis ja sai maitsta ning ka müügiks korjata. Ühel pärastlõunal käisime Horvaatias külastamas ühte festivali. Viimasel päeval ennem järgmise pere juurde minekut käisime vaatamas ühte künnivõistlust ja sealt rongiga Ljubljanasse.
Lõpuks oli käes aeg kui jõudsin viimasesse ametlikku farmi ja seal nägin viimaks lambaid aga tööd nendega teha ei olnud vaja, kuna nad olid põllul. Selles farmis olid veel liha- ja piimaloomad ning kanad. Seal sain palju loomadega töötada ja samuti masinate remondiga aidata. Ametlikult kestis minu projekt 10. augustini, aga kuna tagasisõidupiletit ei olnud veel ostetud ja paljud pered kutsusid mind tagasi, siis otsustasin jääda veel mingiks ajaks. Lõpuks sai sellest 1 lisakuu, mille jooksul olin kolmes peres. Võin öelda, et kindlasti meeldis mulle see kogemus, sest muidu ei oleks sinna kauemaks jäänud. Projekti jooksul peamiselt suhtlesin inglise keeles, aga mõnes peres oli kasutusel ka saksa keelt. Samuti sain mingil määral selgeks ka Sloveenia keele, sest mõnes peres oli ikka vaja seda ka kasutada. Seal oli seal väga maitsev toit, sain proovida erinevaid traditsioonilisi roogasid. Kindlasti soovitaksin seda võimalust kõikidele noortele, sest saab uue huvitava kogemuse, võibolla mõne uue idee, mida oma talus kasvatada ja teadmisi teise kultuuri kohta. Ning kindlasti uued tutvused kogu eluks. Kui oleks võimalust, siis kindlasti osaleksin sellises projektis veelkord, sest olen üsna kindel, et see projekt avardas minu silmaringi ja andis teadmisi erinevatest valdkondadest."